Delfi: Eesti alkoholivastased toetavad alkoreklaami keelamist Leedus

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) võrgustik saatis avaliku kirja Leedu presidendile, peaministrile, seimi spiikrile ja liikmetele, et avaldada toetust vastu võetud alkoholireklaami keelu säilitamisele.

Leedu on vastu võtnud seadusemuudatuse, mille kohaselt hakkab 2012. aasta 1. jaanuarist kehtima täielik alkoholireklaami keeld. Sellega oleks Leedu esimene Euroopa Liidu riik, kus selline lauskeeld kehtiks, teatas ETAK.
Kevadel asus aga nii kohalik alkoholitööstus kui ka meedia tugevale vasturünnakule. „Erinevad meediakanalid ähvardasid, et kui selline reklaamikeeld rakendub, võivad nad kaaluda Leedust lahkumist ja kuskil naaberriigis ümberregistreerumist,“ rääkis ETAK-i juhatuse liige ja karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Loe pikemalt Delfist

Open letter to the president, prime minister, speaker and MP-s of Lithuania

Open Letter to:

Dalia Grybauskaitė, President of the Republic of Lithuania

Andrius Kubilius, Prime Minister of the Republic of Lithuania

Irena Degutienė, the Speaker of the Seimas

Members of the Seimas

Tallinn, Estonia

September 12, 2011

Your Excellencies, dear friends.

We congratulate Lithuania on alcohol advertising ban, which is important public health promoting step.

Lithuania is giving an example to the whole European Union. It is clear that positive changes in social development are starting from someone's first decision. Ireland was the world’s first country to introduce a full workplace smoking ban. Now we all appreciate much healthier working environments in our countries.

As people from another Baltic state we are proud that this decision to introduce total ban on alcohol advertising is coming from Lithuania. We have to remember that when we talk about alcohol we talk about addictive substance. Advertising in this context means also to promote the use of addictive substance.

When the Alcohol and Health Forum’s Science Group was asked (2009) by the European Commission to review the evidence on marketing communication impact on the volume and patterns of consumption of alcoholic beverages, especially by young people, the conclusion was clear: „Based on the consistency of findings across the studies, the confounders controlled for, the dose response relationships, as well as the theoretical plausibility and experimental findings regarding the impact of media exposure and commercial communications, it can be concluded from the studies reviewed that alcohol marketing increases the likelihood that adolescents will start to use alcohol, and to drink more if they are already using alcohol.“ http://ec.europa.eu/health/ph_determinants/life_style/alcohol/Forum/docs/science_o01_en.pdf

All three Baltic nations are struggling with problems related to alcohol use. Unfortunately our countries are known as EU3 with quite negatively emerging data about alcohol related injuries and harm. And so it is only logical that our governments decide to get rid of the reasons that are playing their part in increasing the problem. Based on the evidence, alcohol advertising is one of these factors.

We understand that this decision doesn’t please everybody. Alcohol industry and media, based on their economic interests, might have important arguments. But the first priority of the state is to stand for the interest of wellbeing of its people and someone’s financial interests shouldn’t jeopardize that.  

We wish you firmness and strength to stay with your decision. In long term this is certainly a positive change, which helps towards healthier Lithuania and healthier Europe.

Yours sincerely,

Lauri Beekmann,

on behalf of the Estonian Tobacco and Alcohol Control Coalition

Estonian Cancer Society

Estonian Family Doctors Association

Estonian Lung Association

Estonian Medical Association

Estonian Psychiatric Association

Estonian Temperance Union

Estonian Union for Child Welfare

Health Promotion Union of Estonia

NGO Salutare

NGO Tobacco-free Estonia

Õhtuleht: Terviseedendajad asuvad sõjakäigule tubaka vastu

Terviseedendajad valmistuvad tegema sotsiaalministeeriumile ettepanekut, mille kohaselt tohiks tubakatooteid müüa vaid apteekides. "Teema väärib diskussiooni," kinnitab rahvatervise ekspert Andrus Lipand.
Vastavasisuline ettepanek on tubaka ja alkoholi tarvitamise kahjude vähendamise kojas ettevalmistamisel, räägib Lipand. "Sel teemal peaks ühiskonnas ja poliitilistes ringkondades tekkima tulemuseni viiv arutelu, sest krooniline tubakatoodete tarvitamine põhjustab Eestis aastas keskmiselt 2000 inimese surma," lisab ta.
Islandi parlament hakkab sügisel arutama eelnõu, mille kohaselt tohiks sigarette müüa vaid apteegis retsepti alusel. Seaduse vastuvõtmine muudaks saareriigi sisuliselt tubakavabaks – sigaretid ja muud tubakatooted kaoksid müügilt kõigist poodidest, tanklatest ja kioskitest. Nii radikaalseid samme peab Lipand igati positiivseks ja vajalikuks. "Need 30 protsenti Eesti tubakasõltlastest, kes ei suuda oma käitumist muuta, võiksid võtta arstilt retsepti ja minna sellega apteeki," leiab ta.
Loe pikemalt Õhtulehest

Olulise mõjuga samm laste tuleviku heaks on alkoholireklaami keelustamine

10. juunil 2011 saatsid MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Karskusliit AVE välja ühise pressiteate.

Alkoholireklaami keelustamine, samuti alkoholimüügi kitsendamine on olulise mõjuga samm laste ja noorte riskikäitumise ning alkoholi tarbimise piiramiseks. Seega on põhjendatud ja vajalik riigi poolt otsustav samm seadusandluse kaudu rangemateks alkoholi reklaami- ja müügipiiranguteks.
Laste kasvatamismallid tulevad kodunt, aga suhtumine lastesse tuleneb laiemalt riigi kaudu. Riigi hool ja vastutus ei saa kõikuda ega olla laste ja noorte elukeskkonna kujundajana ebakindel. Peame jätkuvalt edendama tervisekäitumist ja kaitsma peresid alkoholi laostava mõju eest.
„Alkoholi reklaamimine on otseselt seotud alaealiste alkoholi tarvitamise suurenemisega,“ ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. Reklaami keelustamine on omamoodi märgiks, mille kaudu valitsus näitab, kui tõsiselt alaealistega seotud alkoholiprobleemi siiski võetakse. „ Eesti televaatajate jaoks on kõige vaadatavamad ikka oma kohalikud kanalid. Muidu oleksid alkoholitootjad oma reklaami ju juba ammu mujale suunamas,“ arvas Beekmann.
Samas taunib MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Karskusliit AVE Õllesummerikampaaniat, mis kutsub äsja täisealiseks saanud noori üles tähistama oma sünnipäeva Õllesummeril ja pakub neile selleks tasuta sissepääsu. Õllesummer ei ole kindlasti kogupereüritus ja seal ei ole kohta lastele. Kuvand suurürituse taustal pereüritusest või kultuuriüritusest on eksitav ja nihestab meie väärtusi ühiskonnas. Eelkõige saavad siin eeskuju näidata korraldajad ja lapsevanemad, sest alkohol ja lapsed ei sobi kuidagi kokku.

Rahandusministri vastukaja tubakapoliitilistele ettepanekutele

3. mail saatis ETAK-i juhatuse liige dr Andrus Lipand kirja ettepanekutega rahandusministrile, peaministri büroole ja riigikogu rahanduskomisjonile. Kirja leiate SIIT.
13. juunil tuli rahandusminister Jürgen Ligi vastukaja "Tubakatoodete aktsiisimäärade muutmisest", mis oli adresseeritud Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja edastatud ka Andrus Lipandile.

"Lugupeetud hr Palts

Teete ettepaneku muuta sigarettide aktsiisimäära struktuuri viisil, et väheneks proportsionaalse määra osatähtsus ja suureneks fikseeritud määra osatähtsus aktsiisisummas. Märgite, et taoline aktsiisimäära struktuuri muutmine vähendab odavama ja kallima hinnaga sigarettide hinnaerinevusi, võib tuua lisaraha eelarvesse ja aidata kaasa rahvatervise eesmärkide saavutamisele.

Alates kahekomponendilise aktsiisimäära rakendamisest sigarettidele on määra arvutamisel lähtutud selle komponentide, s.o. fikseeritud ja proportsionaalne määr, võrdse osakaalu põhimõttest aktsiisisummas. Nimetatud põhimõttel arvutatud aktsiisimääraga on tagatud maksustamise neutraalsus, s.t. ei ole eelistatud odavaid ega kalleid sigarette, ning riigieelarve tulude kasvu seos sigarettide hinna kasvuga.

Sigarettide aktsiisi- ja hinnaerinevuste vähendamiseks kehtestati Euroopa Liidus (edaspidi EL) aktsiisi alammääraks alates 2011. aastast 64 eurot 1000 sigareti kohta sõltumata sigarettide hinnast. Käesoleval aastal jõustunud ELi aktsiisi alammäära nõudele vastab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse säte, millega kohustatakse sigarettidelt maksma aktsiisi vähemalt 73 eurot 1000 sigareti kohta (§ 56 lg 1¹). Minimaalselt makstava aktsiisisumma kehtestamine 2010. aastal on vähendanud sigarettide hinnaerinevusi oluliselt. 2008. aastal oli 35 sigarettide erinevat hinda Eesti tubakaturul, 2010. aastal 20 ja 2011. aastal 18. Vähenenud on ka odavama ja kallima hinnaga sigarettide hinnaerinevus. Kui näiteks 2006. aastal moodustas sigarettide madalaim hind 42,65% sigarettide kõrgeimast hinnast, siis 2011. aasta I kvartali andmetel moodustab sigarettide madalaim hind 60,29% sigarettide kõrgeimast hinnast.

Sigarettide aktsiisimäära struktuurimuudatus proportsionaalse määra osatähtsuse vähendamise ja fikseeritud määra osatähtsuse tõstmise kaudu toob kaasa madalama hinnaga sigarettide aktsiisitõusu enam kui seda nähakse ette tubakatoodetele 10% kõrgemaid aktsiisimäärasid sätestavas eelnõus 2013. aastaks ning kõrgema hinnaga sigarettidelt makstava aktsiisisumma vähenemise. 2011. aasta I kvartali andmete alusel on odavama hinnaga, see on alla kaalutud keskmise hinna, sigarettide osakaal 59% sigarettide turust. Toetame ettepanekuid, mis aitaksid kaasa aktsiisitulude suurenemisele. Sigarettide aktsiisimäära struktuuri muutmisel peab arvestama ka selle mõjuga salaturu kasvule.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sätestatakse 10% kõrgemad aktsiisimäärad kõikidele tubakatoodetele alates 2013. aastast, on käesoleval ajal Riigikogu menetluses (42 SE I).

Lugupidamisega

Jürgen Ligi

minister"

ETAK-i kiri Selveri, Statoili, Rahva Raamatu ja Apollo juhtidele

Austatud Selveri, Statoili, Rahva Raamatu ja Apollo juhid!

Rahva tervise eest seisvate organisatsioonide võrgustikuna usume, et meie ühiskonna heaolu ning tervis sõltub valikutest, mida teeb riik ühiskonna toimimist reguleerides ning mida teevad inimesed oma igapäevases elus. Seda heaolu ja tervisekäitumist mõjutate ka teie, ettevõtjad! Peame Teie firmasid vastutustundlikeks ettevõteteks, mille tegevuse ainsaks eesmärgiks ei paista olevat ainult ärilise kasumi teenimine, vaid ka positiivne ja hooliv suhtumine oma klientidesse ja ühiskonda, millesse ju teiegi kuulute.

Teie kliendid on juhtinud meie tähelepanu aga ühele kaubaartiklile, mida väidetavalt kõik Teie kauplused müüvad joogimäng Baila (http://www.baila.ee/) nime all. Tegemist on otseselt alkoholi tarvitamisele suunatud mänguga, mille käigus inimene ei otsusta ise, kui palju ta alkoholi tarvitab, vaid selle määrab kaardiõnn ja mängupartnerite surve. Usutavasti nõustute, et alkoholi tarvitamine, eriti noorte seas, on meie ühiskonnas niigi väga suur ja üks tõsisemaid probleeme. Sellel mängul ei ole mingeid vanusepiiranguid ja me näeme selget ohtu, et see võib ainult suurendada alkoholi tarvitamist noorte ja laste seas koos kõigi sellest tulenevate negatiivsete tagajärgedega.

Meie võrgustiku ühine arvamus on, et sellise mänguga kauplemine ja kasumi tegemine ei ole kellelegi, eriti aga teiesugustele hea mainega firmadele sobilik, ning me kutsume teid selle mängu müümisest loobuma.

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda (ETAK) on vabatahtlik rahvatervise organisatsioonide võrgustik, mille eesmärgiks on aktiivselt kaasa aidata alkoholi ja tubaka tarvitamise ning sellest põhjustatud tervise- ja majanduskahju vähendamisele. ETAK soovib kujundada inimestes ja ühiskonnas väärtushinnanguid, mis soodustavad tervena elamist, elukvaliteedi tõusu ja rahvastiku tervise paranemist.

ETAK-i liikmed on:

Eesti Arstide Liit

Eesti Karskusliit AVE

Eesti Kopsuliit

Eesti Lastekaitseliit

Eesti Perearstide Selts

Eesti Psühhiaatrite Selts

Eesti Tervisedenduse Ühing

Eesti Vähiliit

MTÜ Salutáre

MTÜ Tubakavaba Eesti

Kiri saadeti mainitud ettevõtete juhtidele 11. mail 2011.

Andrus Lipand: kiri rahandusministrile, peaministri büroole ja riigikogu rahanduskomisjonile

Austatud otsusetegijad!

Pöördun Teie poole seoses aruteludega tubakatoodete maksumäärade tõstmisest riigi 2012  - 2015. aasta eelarvestrateegia raamides. Vastavalt varem kokkulepitud tubakaaktsiisi tõusule 2012. aasta 1. jaanuarist 10% ulatuses, plaanitakse sama suurt tubakaaktsiisi tõusu ka 2013. aastal.

Et seda kõige efektiivsemalt teha, tagades riigieelarve tulude kasvu ja samas vähendades tubakatoodete tarvitamist, eriti noorte seas, vastavalt Maailmapanga soovitustele[1] nõuab kahtlemata arukaid ja riigimehelikke otsuseid, mis peaksid lähtuma WHO tubakakontrolli raamkonventsiooni Artikkel 6 sissejuhatusest  ja EL-i rahandusministrite vastuvõetud Direktiivi 2010/12/EL sätetest ja eesmärkidest. Viimases on ette nähtud liikmesriikidel rakendada rohkem paindlikkust kohaldada fikseeritud ja minimaalselt makstavaid aktsiisimäärasid sigarettidele, eesmärgiga tagada vähemalt võrdsed minimaalsed määrad Euroopa Liidus. Direktiivi rakendamise mitte vähem tähtsamaks eesmärgiks on  tagada laiahaardeline rahvatervise kaitse, tõstes tubakatoodetele rakendatavaid miinimummäärasid.

Rahvatervise eksperdina olen seisukohal, et tubakatoodete maksumäärade tõstmisega tuleks üle vaadata tubakatoodete, täpsemalt sigarettide, maksustamine Eestis. Eestis on tõenduspõhiselt 26% igapäevasuitsetajaid vanuses 16+, Kanadas samas vanuserühmas vaid 13% , mis on saavutatud komplekssete meetmetega tubakatoodete kättesaadavuse piiramisel, mille üheks komponendiks on tubakatoodete hind. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel on tubakatoodete maksupõrandate kehtestamine, ehk odavate sigarettide kättesaadavuse piiramine,  oluline hoidmaks hinnatundlikke tarbijaid, eriti noori,  sigarettidest eemal ning vältimaks noorte suitsetamise alustamist[2]. Hinnatõusude tulemusena väheneks suitsetamine noorte seas kaks kuni kolm korda võrreldes täiskasvanutega[3].

Arvestuslikult valitsevad Eesti tubakaturgu mahuliselt juba aastaid kõige odavamad sigaretid. Sama infot kinnitavad ka Rahandusministeeriumi andmed maksumärkide väljastamise kohta.  Turuvaatluse tulemustele tuginedes on odavaim hind turul täna 2.05 eurot.  Uue direktiiviga on antud unikaalne siseriiklik võimalus minimaalse ja fikseeritud aktsiisimäära suurema tõstmisega maksustada radikaalsemalt odavama hinnaga sigarette ning vähendada oluliselt seni laienenud lõhet hinnavahemikus odavamate ja kallimate sigarettide vahel. Samaaegselt tuleks kaaluda proportsionaalse komponendi vähendamist.  

Selline toimimine võib küll paisutada laovarusid ja realiseerimistähtaegade vaidlusi, kuid need ei tohiks ületada kolme kuu realiseerimise piiri. Teiseks ohuks, millega tootjad aktsiisimäära tõstjaid traditsiooniliselt hirmutavad, on odavate salasigarettide leviku kasv, kuid see on jõustruktuuride toimetuleku teema.  

Teile riigimehelike otsuste tegemiseks edu soovides

Andrus Lipand, M.D.

ETAK juhatuse liige, Eesti tubakaseaduste 2001 ja 2005 ettevalmistamise töögrupi juht

---

[1] http://www1.worldbank.org/tobacco/reports.asp

[2] Maailma Terviseorganisatsioon, Euroopa Regionaalkontor . “Third Action Plan for Tobacco Free Europe 1997 – 2001“

[3] Maailma Terviseorganisatsioon. Euroopa . „Which are the most effective and cost-effective interventions for tobacco control?“

ETAK-i üldkoosoleku protokoll

29. aprillil kell 13.00 – 15.15 Tallinnas Lastekaitseliidu infokeskuses Tõnismägi 3

PÄEVAKORD:

1. Aasta tegevus- ja finantsaruanne

2. 2012. aasta liikmemaksu muutmine

3. Osalustasu arutamine ENSP liikmesoleku eest

4. Vastusevõimalused Tallinna Linnakantseleile alaealiste lubamisest  Õllesummerile

5. Jooksvad küsimused

1. ETAK juhatuse liige Lauri Beekmann esitas ETAK-i möödunud perioodi tegevusaruande.

ETAK on möödunud tegevusperioodi jooksul arutanud oma tegevusvaldkonda ning koostöö võimalikkust laiemas võrgustikus. On jõutud arusaamisele, et osades küsimustes võivad erinevad liikmesorganisatsioonid olla natuke erimeelt, kuid samas püüdleb ETAK just sellise „koja“ poole, mis võimaldab koostööd teha nendel organisatsioonidel, kes mingis küsimuses ühist meelt omavad.

2010. aasta 3. veebruaril esitasid 8 MTÜ-d (enamuses ETAK-i liikmed) pöördumise vabariigi presidendile korraldada 24. veebruari vastuvõtt alkoholivabalt. Presidendi kantseleilt tuli vastus, mis tõdes, et alkoholi pakutakse seal tulenevalt rahvusvahelisest tavast. Samas oli meedia üsna aktiivselt MTÜ-de pöördumist pooldav ning käsitles seda rohkelt.

2010. aasta märtsis esitas ETAK Sotsiaalministeeriumile tubaka- ja alkoholipoliitika teemalised ettepanekud. Vastust pöördumistele ei ole saabunud.

2010. aasta 19. märtsil toimus ETAK-i ja Lastekaitseliidu ühiskorraldusel tubakateemaline ümarlaud.

2011. aasta 21. veebruaril korraldas ETAK Riigikogu erakondadele valimiste-eelse foorumi.

26. veebruaril saatis ETAK Tallinna Linnavalitsusele ja kultuuriministrile kirjad Õllesummeril ja Laulupidudel alaealiste kokkupuutest alkoholiga.

Alates märtsist on ETAK-l internetis oma blogi – alkoholtubakas.blogspot.com

ETAK juhatuse liige Andrus Lipand esitas ETAK-i 2010. aasta majandusaasta aruande, mille üldkoosolek ka kinnitas. Majandusaasta aruanne lisatud.

ETAK-i juhatuse koosolek 23. märtsil

Tallinnas, 23. märts 2011

Osalesid:

Andrus Lipand

Lauri Beekmann

1. Vaatasime tagasi valimiste eelsele foorumile ning hindasime selle edukust ja meediakajastust. Pidasime oluliseks sellisel moel erakondade seisukohtadega tutvumist ning neile küsimuste esitamist. Positiivne oli ETAK-i liikmesorganisatsioonide esindatus ning mtü-de paneel. Lastekaitseliit on väljendanud huvi oma järgmistel üritustel alkoholipoliitika ja laste teema jätkamise osas.

Meedia huvi hindasime isegi üllatuslikult positiivseks ja mitmekülgseks.

2. Analüüsisime linnavalitsuse ning kultuuriministeeriumi vastuseid ETAK-i kirjale seoses pereüritustel alkoholi reklaamimise ja müügi ning Õllesummeril alaealiste kaasamise küsimuses. Vastused ei olnud kindlasti ammendavad ning me peame vajalikuks seda dialoogi jätkata. Otsustasime koostada vastuskirja esialgse variandi, milles tooksime esile seadustes antud võimalused omavalitsusel Õllesummeri sarnast üritust reguleerida.
3. Otsustasime teha vajalikud ettevalmistused ETAK-i aastakoosoleku pidamiseks. Tänase seisuga on ettevalmistused tehtud. Aastakoosolek toimub 29. aprillil kell 13.00 Lastekaitseliidu infokeskuses.
4. Ühe teemana tõstatame aastakoosolekul ETAK-i liikmesmaksu, mille osas teeme ettepaneku selle tõsta 25 eurole.
5. Arutasime ETAK võlga ENSP-le 2010. aasta eest liikmemaksuna ning pidasime vajalikuks meie ettepanekule toetuse saamist üldkogul.
6. Otsustasime teha internetti ETAK-i lehekülje, mis tänaseks asub aadressil http://alkoholtubakas.blogspot.com/

ETAK-i partner Tiiu Härm valiti aasta terviseedendajaks

Tervisedenduse praktikutest ja teaduritest koosnev Eesti Tervisedenduse Ühing tunnustas tänasel maailma tervisepäeval president Arnold Rüütlit ja arst Tiiu Härmi, kes on oma tegevusega tähtsustanud rahva tervist.

Aasta tervisedendajaks valiti arst Tiiu Härm, kes on tuntud paljude aastate vältel kogu Eestis seoses tervist edendavate haiglate liikumise võrgustiku loojana ja selle edasiarendajana rahvusvahelisel tasandil.
Tiiu Härm on aktiivne suitsetamise vastu võitleja, ta on loonud laiaulatusliku suitsetamisest loobumise nõustajate võrgustiku ja sellealase koolitussüsteemi, kaasates sellesse ka perearste.
Allikas: Tarbija24

Ühendused: alkoholimüük laulupeol tuleks keelata

Eesti tubaka ja alkoholi tarvitamise kahjude vähendamise koja (ETAK) liikmed saatsid kultuuriministeeriumile kirja, milles tegid ettepaneku keelata laulu- ja tantsupidudel alkoholimüük ning samuti palusid nad Tallinna linnavalitsusel keelata alaealiste sissepääs Õllesummerile.
«Alkoholi liigtarvitamine on Eestis väga tõsine probleem. Oleme Euroopas esimeste hulgas nii alkoholitarbimiselt inimese kohta kui alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest. Meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas,» seisis ühenduste ühisavalduses.
Kultuuriminister Laine Jänesele saadetud kirjas tegid nad edaspidi panime ette korraldada edaspidi kõik üleriigilised ja kohalikud laulu- ja tantsupeod nii, et peopaikades ei müüda ega
tarvitata alkoholi.
«Tegime juba 2009. aastal üleskutse pidada laulu- ja tantsupidu, kus esinejate ja publiku hulgas on tuhandeid lapsi, alkoholita. Rahvas võttis meie ettepaneku hästi vastu, kuid peopaikades müüdi alkoholi, sest korraldajate sõnul olid lepingud alkoholitootjatest sponsoritega juba sõlmitud. Kordame nüüd oma ettepanekut aegsasti enne järgmist üldlaulu- ja tantsupidu ja loodame, et seekord ei ole takistusi alkoholi peolt eemal hoidmisel,» kirjutasid ühendused.

Postimees: Erakondade esindajad pooldavad alkoholi ostmise vanusepiirangu tõstmist

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja korraldatud alkoholi- ja tubakapoliitika teemalisel foorumil leidsid Eesti erakondade esindajad, et alkoholi ostmise vanusepiiri võiks selle tarbimise vähendamise eesmärgil tõsta.
Andrus Lipand tervisedenduskeskusest MTÜ Salutáre tõstatas foorumil küsimuse, et kui paljudes riikides on lubatud alkoholi osta näiteks 20- või 21-aasta vanuselt, siis miks ei oleks sama võimalik ka Eestis. «Kuidas me oleme suutnud sättida, et kasiino sissepääs on lubatud alles alates 21. eluaastast, see on samuti sõltuvusttekitava toimega, aga alkoholipudeli anname kätte 18-aastaselt? Kas te näete, et teie erakonnad võiks mõelda vanusepiiri tõstmise peale?,» esitas Lipand küsimuse erakondade esindajaile.
«Lühike vastus – jah,» oli erakonna Eestimaa Rohelised esindaja Aleksander Laane vastus napp.
SDE esindaja Ene Tomberg nägi vanusepiiri tõstmises samuti ühe võimalikku variandina: «Aga kindlasti ei ole see päris nii, et me kohe ütleme, et tänasest päevast enam ei müü. Me peame natuke tegema selgitustööd. Seda peab tegema ka lastevanemate hulgas, sest tänane 18-aastane elab oma boyfriendi või girlfriendiga, tal võib olla laps ja selle tõttu me peame minema järk-järgult, et ei tekiks kohe vastureaktsioon, mida me oleme näinud. See tähendab pikaajalist ettevalmistustööd.»
Loe pikemalt Postimehest

Postimees: Karskusliidu juht: alkoholikahjud tulenevad otseselt poliitilistest otsustest

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) korraldatud alkoholi- ja tubakapoliitika teemalisel foorumil möönis koja juhatuse liige ja karskusliidu juht Lauri Beekmann, et rahva tervisenäitajad tulenevad otseselt riigi poliitilistest otsustest.
«William Farr, 19. sajandi Briti epidemioloog ja väidetavalt meditsiinilise statistika rajaja on öelnud nii kaugel ajal, et ükski tervisenäitaja Euroopas ei ole juhuse tulemus, need tulenevad otseselt nendest poliitilistest otsustest ja tingimustest, milles rahvad elavad. Rahva tervis, kaasa arvatud alkoholi ja tubakaga seotud kahju ei vähene iseenesest,» nentis Beekmann.
Üheks olulisema verstapostina võitluses alkoholikahjude vastu tõi karskusliidu juht välja möödunud aastal avaldatud Briti teadlaste uurimuse, milles teadlaste töörühm reastas erinevad sõltuvusained, kuhu hulka arvati ka kaks legaalset sõltuvusainet ehk tubakas ja alkohol.
Suurimat kahju tekitav sõltuvusaine
«Ja võib öelda, et terve maailma meedia ja paljude spetsialistide suureks üllatuseks asetati alkohol ülivõimsalt esimesele positsioonile, ehk teisisõnu kõige ohtlikumaks ja kõige suuremat kahju tekitavaks sõltuvusaineks. Spetsialistide leer ütles, et jah tõesti, niiviisi see on, kuid keegi ei olnud seda sellisel tasemel siiamaani välja öelnud. Me räägime legaalsest ainest, mida me reklaamime ja tarbime, ehk teisisõnu propageerime, mille tarvitamine on äärmiselt aktsepteeritud, kättesaadavus väga suur ja hind väga odav. Ja ometigi on see kõige kõrgema kahjulikkuse tasemega tervele ühiskonnale,» rääkis karskusliidu juht.
Beekmann lisas, et maailma terviseorganisatsioon tuli alles hiljuti välja pikalt oodatud alkoholi globaalse olukorraraportiga, mille kohaselt tapab alkohol 2,5 miljonit inimest igal aastal. «Alkohol tapab enam kui aids tuberkuloos ja vägivald – põhimõtteliselt on see suurim probleem meie ühiskonnas,» leidis ta.
Loe pikemalt Postimehest