Positiivse sõnumina kuulsime, et ministeerium tegeleb nii alkoholi- kui ka tubakapoliitika roheliste raamatute põhjal konkreetse tegevuskavade koostamisega, millele hakkavad järgnema juba reaalsed sammud ja muudatused.
ETAK-i esindus jättis ministrile alljärgneva kirja:
Riigi võimalused rahvastiku tervise parendamiseks, tubaka ja alkoholi tarvitamisest põhjustatud varajase suremuse, tööjõuturult väljalangemise (haigestumised, vigastused, töövõime kaotus) vähendamiseks
Kellele: Urmas Kruuse, tervise- ja tööminister
Kellelt: Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude vähendamise Koda (ETAK)
13. mai 2014
Olukord tubaka teemadel: TAI terviskäitumise uuringute (alates 2004) tulemused näitavad, et suitsetamislevimus Eestis ei ole viimase 5 aasta jooksul langenud alla 26%. Arvestuslikult põhjustab tubaka tarbimine ligi 1800 surma aastas, rääkimata majanduskahjust. Jätkuvalt on suurenenud tavasuitsetamise alternatiivsete vormide (huuletubakas, joint, vesipiibu tubakas, e-sigaret) tarvitamine, eriti jõuliselt on kasvanud alaealiste tütarlaste vesipiibu suitsetamine.
Tegemist on probleemiga, mida ainult riiklik sekkumine saaks lahendada. Senised Eestis rakendatud meetmed ei ole olnud tulemuslikud. Näiteid ei pea kaugelt otsima: kaua enne riiklikke regulatsioone toimunud selgitus- ja teavitustööst helkurite kandmise vajadusest, turvavööde pealepanemisest sõidul, suitsuandurite vajadusest elamutes ja suitsetamise terviseohtudest ei muutunud praktiliselt midagi. Olukord hakkas paranema alles siis, kui riik sekkus seadusandlusliku regulatsiooniga.
Mis puutub suitsetamislevimuse vähendamisse, siis teaduspõhiselt tuleb rakendada kompleksseid sekkumisi, mitte piirduda vaid ühe meetme elluviimisega. Heaks näiteks on Eestis suitsetamise keelamine siseruumides avalikes kohtades 2007. aastal, mille mõju suitsetamislevimuse vähenemisel on olnud 0-lähedane.
Maailmapraktika peab tõhusaimaks suitsetamislevimuse vähendamisel toote kättesaadavuse piiramist, selles on toote jaemüügi hind, tarvitamise ja omandamise vanusepiirang, sponsorlus ja toote senine kaudne reklaam, müügiajad ja kohad, aktsiis ja järelevalve ning suitsetamise keelustamine avalikes randades, vabaõhu teatri- ja kontserdipaikades (nt laulu- ja tantsupeol, õllesummeril jm, k.a. vabaõhu kinoseanssidel). Komplekssete sekkumistega on saavutatud suitsetamislevimust vähendada 13%-ni (2x rohkem kui Eestis) nt Kanadas.
Uusim oht on e-sigareti pealetung, mida saadab ohjeldamatu reklaam selle veipimise (ingl.k sõnast vapour – veeuduaur, mis tegelikult on naftaõliprodukt, keemiliselt propüleenglükool, mida ei peeta tervisele ohutuks) ohutuses ning suitsetamisest loobumise abinõuks, mis tegelikult tootjapoolselt on mõeldud oma nikotiinisõltuvuse jätkamiseks senisest ohtlikumal viisil, kuna kasutaja saab suvaliselt valida organismi sisestavat nikotiini doosi. Eesti seadusandlus keelustada nikotiinisisaldavate e-sigareti täitekapslite turustamine teatud piirmäärast on jutt tädi Maalile, sest juba praegu saab neid vabalt osta avalikest e-sigareti müügikohtadest, kui osatakse küsida. Veendusin selles isiklikult.
Minu ettepanek – enne, kui on hilja, võiks Eesti Vabariik eeskuju võtta targematest riikidest, kus on e-sigareti turustamine keelustatud (Prantsusmaa, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Iisrael jt riigid) põhjusel, et pole teaduslikku tõestust nende suitsetamise ohust inimese tervisele pikemas perspektiivis. Hetkel on e-sigareti kasutusest möödunud riigiti vaid 5 – 7 aastat, mis ei võimalda üldistust teha. Oleme ajaloo selles punktis tagasi, kui tubakat peeti veel väga pikka aega peale Euroopasse toomist ravimiks peavalude, migreeni, kõhukinnisuse, palaviku korral jne ning seda müüdi vaid apteekides. WHO ja Euroopa Komisjon on seisukohal, et e-sigaret on elektrooniline vidin ja nikotiin ravim, mida tuleb reguleerida apteegivõrgus. Seda otsust ei toetanud hääletus Europarlamendis „tänu“ tubakatööstuse lobbyle. EL uus tubakadirektiiv annab valikuvõimaluse kas lubada või keelustada e-sigareti turuletulek. Otsus oleneb riigi poliitikast, sh Teist.
Olukord alkoholi teemadel: Eestil puudub terviklik alkoholistrateegia.
2006. aastal vastu võetud Euroopa Liidu alkoholistrateegia üheks eesmärgiks oli aidata liikmesriike kohaliku alkoholistrateegia (kui seda siiani polnud) vastuvõtmiseni. Täna on Eesti üks ainukestest EL-i liikmesriikidest, kes seda pole suutnud.
Viimased valitsused on koalitsioonilepingutes seadnud sihiks alkoholipoliitika põhimõtete väljatöötamise, millest üks päädis alkoholipoliitika memorandumiks, mida tollane valitsus heaks ei kiitnud ning viimane areng jõudis valitsuse poolt (20. veebruaril 2014) kinnitatud alkoholipoliitika Rohelise Raamatuni. Tegemist on Eesti olukorda kirjeldava ning erinevaid ideid ning ettepanekuid sisaldava dokumendiga, mis sellisena ei muuda midagi, kuid võib olla alusdokumendiks konkreetsete mõõdetavate eesmärkide ning plaanitavate tegevustega strateegiale.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on soovituslike alkoholipoliitiliste meetmetena esile toonud kolme nn best-buys: hinna tõstmine, kättesaadavuse vähendamine ja reklaami keelustamine. Samuti rõhutatakse, et erinevad meetmed on efektiivseimad, kui neid rakendatakse kombinatsioonina.
Tõendid kinnitavad (Global Burden of Disease Study), et alkohol on globaalselt kõige ohtlikema enneaegset surma ja haiguskoormust põhjustavate riskifaktorite seas. Balti riikides on alkohol peamiseks ennetatavaks riskifaktoriks meeste ja naiste seas vanuserühmas 15-49. Majanduslikus mõttes ulatuvad alkoholiga seotud kahjud kaugelt üle alkoholiaktsiisist laekuvast tulust, tekitatud töökohtadest või teistest potentsiaalsetest kasudest.
ETAK: Võrgustiku peamiseks mureteemaks on alkoholi ja tubaka tarvitamine laste ja noorte seas ning meie eesmärgiks on poliitika, mis loob alaealistele tingimused, kus on kergem teha tervislikke valikuid.
ETAK-i võrgustiku liikmesorganisatsioonid:
Eesti Arstide Liit, Eesti Karskusliit AVE, Eesti Kopsuliit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Vähiliit, Eesti Lastekaitse Liit, MTÜ Salutàre, MTÜ Tubakavaba Eesti.
Lugupidamisega
Andrus Lipand MD
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli arst-õppejõud
Eesti tubakaseaduste 2001 ja 2005 töögrupi juht
ETAK juhatuse liige
Lauri Beekmann
Eesti Karskusliidu esimees
Põhjamaade alkoholi- ja narkopoliitika võrgustiku NordAN peasekretär
Euroopa Alkoholipoliitika Allianssi Eurocare asepresident
ETAK juhatuse liige
No comments:
Post a Comment