Olulise mõjuga samm laste tuleviku heaks on alkoholireklaami keelustamine

10. juunil 2011 saatsid MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Karskusliit AVE välja ühise pressiteate.

Alkoholireklaami keelustamine, samuti alkoholimüügi kitsendamine on olulise mõjuga samm laste ja noorte riskikäitumise ning alkoholi tarbimise piiramiseks. Seega on põhjendatud ja vajalik riigi poolt otsustav samm seadusandluse kaudu rangemateks alkoholi reklaami- ja müügipiiranguteks.
Laste kasvatamismallid tulevad kodunt, aga suhtumine lastesse tuleneb laiemalt riigi kaudu. Riigi hool ja vastutus ei saa kõikuda ega olla laste ja noorte elukeskkonna kujundajana ebakindel. Peame jätkuvalt edendama tervisekäitumist ja kaitsma peresid alkoholi laostava mõju eest.
„Alkoholi reklaamimine on otseselt seotud alaealiste alkoholi tarvitamise suurenemisega,“ ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. Reklaami keelustamine on omamoodi märgiks, mille kaudu valitsus näitab, kui tõsiselt alaealistega seotud alkoholiprobleemi siiski võetakse. „ Eesti televaatajate jaoks on kõige vaadatavamad ikka oma kohalikud kanalid. Muidu oleksid alkoholitootjad oma reklaami ju juba ammu mujale suunamas,“ arvas Beekmann.
Samas taunib MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Karskusliit AVE Õllesummerikampaaniat, mis kutsub äsja täisealiseks saanud noori üles tähistama oma sünnipäeva Õllesummeril ja pakub neile selleks tasuta sissepääsu. Õllesummer ei ole kindlasti kogupereüritus ja seal ei ole kohta lastele. Kuvand suurürituse taustal pereüritusest või kultuuriüritusest on eksitav ja nihestab meie väärtusi ühiskonnas. Eelkõige saavad siin eeskuju näidata korraldajad ja lapsevanemad, sest alkohol ja lapsed ei sobi kuidagi kokku.

Rahandusministri vastukaja tubakapoliitilistele ettepanekutele

3. mail saatis ETAK-i juhatuse liige dr Andrus Lipand kirja ettepanekutega rahandusministrile, peaministri büroole ja riigikogu rahanduskomisjonile. Kirja leiate SIIT.
13. juunil tuli rahandusminister Jürgen Ligi vastukaja "Tubakatoodete aktsiisimäärade muutmisest", mis oli adresseeritud Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja edastatud ka Andrus Lipandile.

"Lugupeetud hr Palts

Teete ettepaneku muuta sigarettide aktsiisimäära struktuuri viisil, et väheneks proportsionaalse määra osatähtsus ja suureneks fikseeritud määra osatähtsus aktsiisisummas. Märgite, et taoline aktsiisimäära struktuuri muutmine vähendab odavama ja kallima hinnaga sigarettide hinnaerinevusi, võib tuua lisaraha eelarvesse ja aidata kaasa rahvatervise eesmärkide saavutamisele.

Alates kahekomponendilise aktsiisimäära rakendamisest sigarettidele on määra arvutamisel lähtutud selle komponentide, s.o. fikseeritud ja proportsionaalne määr, võrdse osakaalu põhimõttest aktsiisisummas. Nimetatud põhimõttel arvutatud aktsiisimääraga on tagatud maksustamise neutraalsus, s.t. ei ole eelistatud odavaid ega kalleid sigarette, ning riigieelarve tulude kasvu seos sigarettide hinna kasvuga.

Sigarettide aktsiisi- ja hinnaerinevuste vähendamiseks kehtestati Euroopa Liidus (edaspidi EL) aktsiisi alammääraks alates 2011. aastast 64 eurot 1000 sigareti kohta sõltumata sigarettide hinnast. Käesoleval aastal jõustunud ELi aktsiisi alammäära nõudele vastab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse säte, millega kohustatakse sigarettidelt maksma aktsiisi vähemalt 73 eurot 1000 sigareti kohta (§ 56 lg 1¹). Minimaalselt makstava aktsiisisumma kehtestamine 2010. aastal on vähendanud sigarettide hinnaerinevusi oluliselt. 2008. aastal oli 35 sigarettide erinevat hinda Eesti tubakaturul, 2010. aastal 20 ja 2011. aastal 18. Vähenenud on ka odavama ja kallima hinnaga sigarettide hinnaerinevus. Kui näiteks 2006. aastal moodustas sigarettide madalaim hind 42,65% sigarettide kõrgeimast hinnast, siis 2011. aasta I kvartali andmetel moodustab sigarettide madalaim hind 60,29% sigarettide kõrgeimast hinnast.

Sigarettide aktsiisimäära struktuurimuudatus proportsionaalse määra osatähtsuse vähendamise ja fikseeritud määra osatähtsuse tõstmise kaudu toob kaasa madalama hinnaga sigarettide aktsiisitõusu enam kui seda nähakse ette tubakatoodetele 10% kõrgemaid aktsiisimäärasid sätestavas eelnõus 2013. aastaks ning kõrgema hinnaga sigarettidelt makstava aktsiisisumma vähenemise. 2011. aasta I kvartali andmete alusel on odavama hinnaga, see on alla kaalutud keskmise hinna, sigarettide osakaal 59% sigarettide turust. Toetame ettepanekuid, mis aitaksid kaasa aktsiisitulude suurenemisele. Sigarettide aktsiisimäära struktuuri muutmisel peab arvestama ka selle mõjuga salaturu kasvule.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sätestatakse 10% kõrgemad aktsiisimäärad kõikidele tubakatoodetele alates 2013. aastast, on käesoleval ajal Riigikogu menetluses (42 SE I).

Lugupidamisega

Jürgen Ligi

minister"